Möksi: suhu ja näkku

Kuna täna oli põhjust oodata, et tütarlapsed embavad mind märksa rohkem kui keskmisel päeval, siis nagu korralik kaasaegne meesterahvas ikka, siis tuli hommikul habemetüügas maha kraapida. Minu äärmiseks õuduseks osutus kauni jume ja beebipehme naha saavutamiseks hädavajaliku geeli tuub peaaegu tühjaks. Väheseid asju kasutab tänapäeva inimene nii viimseni ära, kui mina oma kauniduse allika. Nii mõneski mõttes osutus tuubi tühjaks pigistamine kogu päeva osas sümboolseks.

Päeva lõpuks olin energiast sama tühi kui näogeeli tuub hommikul. Isegi silmad ei seisnud enam korralikult lahti. Poleks ma nii vana, siis oleks ma näinud välja nagu keskmine juutuubis unega võitlev kutsikas. Isegi trenni ei viitsinud minna.

Mida teeb sellisel juhul üks õige kaasaegne mees? Õige, läheb kosmeetikat ostma. Kaks uut habemeajamisjärgset niisutavat geeli ja suuveepudeli jagu hiljem ongi paras aeg asuda õppima. Mida, te küsite? Innovatsiooni. Jällegi, väga sümboolne.

Great success!

Toidu valmistamisest

Minu gulinaarsed saavutused on jõudnud tuuriga tudengiaega, kus praetud makaronid olid põhimenüüs. Üle pika aja sai supi soojendamisele lisada ka praetud makaronide valmistamise (vorsti ja juustuga). Igatahes maitseb ülihästi ja homme saan ka tööle kaasa võtta :)

Iceroad driver

Lõppeval nädalavahetusel õnnestus ka minul jäätee ära proovida. Seni on kõik talved ja Hiiumaal käigud sedasi juhtunud, et jääteele pole veel sattunud. Tõsi, TV 6 või History vahendusel vaadatud Põhja-Kanada järvedele või Põhja Jäämerele rajatud jääteedega, mis ka raskeveokeid kannavad võrrelda ei saa. Tee nagu talvine tee ikka. Sellist jää pragisemist või liikumist auto all nagu 18-rattaliste puhul näidatakase, polnud kuulda. Igatahes järjekorras kulus ca 2 x rohkem aega kui pärast jääl. Loodetavasti õnnestub järgmisel talvel rohkem jääteekilomeetreid läbida.

Mina ja kuulsus, vol. 1

Aga mina nägin Kaubamaja trollipeatuses Kasatšoki-Jürit. Beat that!

Tulistage vabalt kodanikud!

Eks igas päevas peab midagi head olema. Täna käisime Jaagu ja Matiga Tondi lasketiirus laskmas. Eks MP5 ja selle analoogid parajad sutspüssid ole, sest kaliiber on väike ja sellest tulenevalt ka tagasilöök praktiliselt puudub (tunne nagu plärtsutaks õhupüssi). Igatahes on uueks sihiks võetud Kalašnikovist laskmine (vastav voucher ka ostetud).

Leenuga nädalavahetusel Riias

Käisime sellel nädalavahetusel Leenuga Riiat avastamas. Pilte saab näha minu lõustalehe profiilil.  Laupäeva hommikul ei olnud start Tallinnast just palju tõotav. Esiteks sadas hoogsalt lumelörtsi ja teiseks ei olnud buss päris see, mis ta olema pidi. Pileti kohaselt pidi olema LuxExpress kõigi mugavustega buss (wifi, kohv, tee, kakao jne.). Selle asemel oli aga mingi SimpleExpress buss, kus otse loomulikult kõik eelnimetatu puudus. Sellegi poolest sai 4 h kestev bussireis üle elatud ning kenasti kevadisse Riiga jõutud.
Pärast Tallink Hotel Rigas sisse seadmist asusime linnaga tutvuma. Kõigepealt muidugi ümber nurga raudteejaama. Hoome on muidugi meie omadega võrreldes suur ning seotud kaubanduskeskusega. Muus osas pole arenguid näha - rongideks on samad vanad ER-d ja DR-id, mis meilgi, kaubarongi ees õnnestus M62 kohendust näha. Ja ei mingeid europlatvorme ega kõrgeid platvorme - 200 mm rööpapeast kärab küll.
Järgmisena sai sammud vana linna poole seatud. Peab ütlema, et täitsa kena. Kuigi Tallinn tundub igati puhtam ning korralikum. Hooned olid siiski kenad. Ka Musta Kassiga maja sai üle vaadatud. Jalutuskäigu lõpetasime õhtusöögiga sellises kohas nagu Gan Bei . Igatahes päris maitsev oli. Õhtu lõpetasime ööklubis Essentsial. Tegu igati muheda klubiga, kus samaaegselt on muusikat igale maitsele :) Soovitan soojalt.
Tagasiteele asusime juba õige bussiga ning veerand üheksa jõudsime kodulinna. Kokkuvõtteks võib öelda, et igati mõnus nädalavahetus ning Riias nädalalõpu veetmist võib julgelt soovitada.

Läheb põnevamaks

Infoks neile, kes mu blogi loevad - blogil on nüüd ka kaasautor. Nii, et põnevate positutsteni.

Kevad ja väsimus

Peab nentima, et blogi pidamine on viimasel ajal üsnagi soiku jäänud. Kuigi teemasid, millest rääkida ja infot, mida vahetada oleks nagu piisavalt, siis põhilisest komponendist - viitsimisest on ikka tugevalt puudu olnud. Millegi pärast on kett pidevalt maas - pärast päevatööd ei ole enam praktiliselt millekski jõudu. Mina paneksin selle kevadväsimuse arvele. Kuu lõpus saabuv metsatööpuhkus on juba vägagi oodatud. Loodetavasti on ka ilmad ilusad ning võimaldavad metsas käia ja suuremas koguses puid teha.

Viimasel ajal on peale suure väsimuse siiski üht teist ka tehtud. 25. veebruaril õnnestus käia Estonias "Silva`t" vaatamas. Mart Sander`i lavastatud ja ka tema osalusel kujunes sellest päris vahva elamus. No ja Kohila Veski baari eine reede õhtul oli ka igati aus suutäis. Homme on vastlapäev ja tundes Nõmme rada, siis liug saab pikka ja libe olema ;).

Siiski tuleb nentida, et ülalnimetatuga üldjoontes positiivne osa ka lõpeb. Jaanuari alul kirjutas kolleeg Mati oma blogis demotivatsioonist. Tagant järele tarkusena võib öelda, et tal läks ju korda (väljavalitud on saanud selles ka ta hilisemate postituste vahendusel veenduda ning Saksamaalt toodud šokolaadikomme süüa (kusjuures suht kallid ja kenad kommid, nii et aitähh kostitamast). Kuna endalgi vahelduva eduga on endalgi motivatsiooni puudus aga uue tööarvuti saan ilmselt aastal 2016, "konnatiigist" välja ei saa ja muud tuju tõstvat ka ette näha ei ole, siis olen mõelnud, et võin-olla peaks ise ka asjaomastele persoonidele hakkam toorelt ja häbitundeta pinda käima. Kes siis veel su eest ei seisa kui mitte ise. Muuseas, sama asi on ka enese kiitmisega - see olla ka sedavõrd tähtis, et kuidagi kohe ei saa teiste hoolde usaldada, sest nii võib see ju unarusse jääda :).

Kuna väss on juba võimas ja homne päev pikk, siis polegi enam muud kui kallike kaissu ja tudu las tulla .